[VOT] Vadja keele sõnaraamat

veerettää¹ K M Kõ S Lu Li J (R-Lön. R-Eur.) vierettää P (R-Lön. L) veerettä J-Tsv. veerettääɢ I, pr veeretän K M Kõ S Lu veereten J vieretän L, imperf veeretin Lu J veeretada; keerutada, ringi ajada | vn катить, катать, крутить
K noorizo tšäüs munõi veerettämää enipään tšehtšüläᴢ noored käisid lihavõtete ajal küla keskel mune veeretamas
L on tuiska, üli tie vieretäʙ on tuisk, üle tee veeretab (lund)
M vok̆kii koira veeretäb ratassa voki keps ajab ratast ringi
Lu noorõn veeretin javotšivviä noorena jahvatasin käsikivil (ajasin käsikivi ringi)
■
Lu suu vaa laulaʙ, süä murõhtaaʙ, silmäd vettä veerettäväᴅ rl suu laulab, (aga) süda muretseb, silmad vett veeretavad
J veeretti silmed minu päälee pööras silmad minu peale

veerrä¹ Kett. J (K R-Lön. M Lu) vierrä L P Po (R-Reg.) veertä Kett. veerre ~ veerr J-Tsv., pr veereʙ K Lu J veeriʙ L P, imperf veeri P J
1. veereda, veerelda, keerelda | vn катиться, кружиться
L tšüüneleᴅ niku erniet silmiiss viereväᴅ pisarad veerevad silmist nagu herned
J tšivi veereb alaz mättšiä kivi veereb allamäge (= mäest alla)
P õuna õunappuuss kaugaz eike viere vs õun õunapuust kaugele ei veere
J lähzin kotontõ kulkõmaa, veräjiltä veeremää rl läksin kodunt kulgema, värava(i)lt veerema
L maot komann viereväᴅ (muinasjutust:) maod veerevad puntrana
L nõisivad vieremεä, tanttsimaa hakkasid keerlema, tantsima
2. veereda, loojuda (päikese kohta) | vn закатываться, закатиться
J päiv veereʙ päike veereb (= läheb looja)
■
Lu tšünnee peräd veereväᴅ küünepärad (= nahaservad) narmendavad.
Vt. ka veereskõlla, veerestää, veeriä, veertä

veeru¹ Lu, g veeruu = veero¹
vokii veeru voki ratas
veeruu pulikaᴅ (voki)ratta kodarad